Ingmar Aija on lõpetanud Eesti Maaülikooli, veemajanduse eriala. Töötanud projekteerijana ning Autodesk tarkvara konsultandina üle 8 aasta. Selle aja jooksul on Ingmar nõustanud ning koolitanud paljusid Eesti taristu ehitus-ja projekteerimisvaldkonnas tegutsejaid kasutama AutoCAD Civil3D tarkvara hüvesid.
Ingmar on Autodeski tarkvara ametlikult tunnustatud instruktor Usesofti koolituskeskuses ja õpetab tarkvara AutoCAD Civil 3D ja Infraworks.
Vaata Civil 3D ja Infraworks koolitust
Vaata ka youtube kanalilt ülevaadet Ingmari töödest ja videot, kuidas Maaameti avaandmeteid kasutada. Täpsemalt saab selles videos ülevaate mida on vaja teha, et lidarandemtest(LAZ) Civil3D pinnamudel koostada. Kasutatud tarkvarad: Autodesk ReCap, Autodesk CIvil3D ja Lazzip.
Loe, millised targad ja sidusad BIM lahendused teevad infravaldkonna projektid tulemuslikuks.
Intervjuu Ingmariga
Mis on visualiseerimine?
See on hea küsimus, visualiseerimine on lai mõiste. Mina olen spetsialiseerunud taristualade projektide visualiseerimisele ja virtuaalsete mudelite tegemisele. Mõte on selles, et kui keegi teeb projekti, siis mina teen sellest projektist pildi, mis on ka tavainimesele arusaadav. Täpsemalt virtuaalse 3D-mudeli, millest on võimalik teha pilte, salvestada video, vajadusel ringi liikuda, vaadata vasakule ja paremale, mitte käia ainult mööda etteantud trajektoori.
Kuidas sa selle alani jõudsid?
Eks mõte tuli kohe, kui puutusin kokku 3D-tarkvaradega, millega oli võimalik selliseid virtuaalseid mudeleid teha. Tol hetkel tegelesin ma tarkvara müügi ja -koolitusega, aastaks võis olla 2008. Mu ülemused olid soomlased, tarkvara, mida müüsin, oli pärit Norrast.
Seal maal on reglementeeritud, et iga projekt peab lõppema mudelis, infrasektoris, ma mõtlen. Soomes on täna analoogne seis, ka nemad peavad enamus oma projektidest lõpetama virtuaalse 3D mudeliga.
Juba siis, kui käisin Soomes seminaridel, imetlesin, et sealsed projekteerijad tutvustasid oma projekte ja oskusi ning reklaamisid ennast 3D visualiseeringutega. Kõigil oli boksis 3D-mudel või video mõnest hiljutisest projektist taustaks jooksmas. Juurde räägiti, et siia projekteerisime uue tänava, siia trammitee, siin väljak, siia tegime silla, tunneli jaa nii edasi kõik see hakkab välja nägema selline – elementaarne.
Kõik selleks jaoks, et avalikkusega suhelda. Joonisega ei tee ju selgeks, et näe, siin on roheline muru, halliga on betoon, isegi kui teed lõikeid üht-ja-teistpidi. Need, kes jooniseid oskavad lugeda, neid pidi olema ainult kolmandik, teine kolmandik pidi aru saama 3D-st, ja viimane kolmandik, noh, need pidid täitsa ilma jääma.
Minu lemmiknäide on planeerimisel olev Reidi tee projekt. Võiks ju olla sellest visualiseering, miks ei ole? Eriti selliste asjade puhul, mis on avalikkuse huviorbiidis.
Küsimus on tellijas, et kuidas ta asjadele läheneb, nii igas sektoris. Kas ta näeb selles lisaväärtust või näeb ta selles ainult kulu. Minu arust ei ole küsimus selles, kas asi maksab kümme-kakskümmend või kolmkümmend tuhat. Ülejäänud projektiga võrreldes ei ole see meeletu summa. Samuti ei võta visualiseeringu tegemine tohutult aega, et saaks aru, kus asub tee, kus on sild, kus on jalakäijat huvitav osa – elementaarsed asjad.
Kust saab visualiseerimine alguse?
Visualiseerimine saab alguse vajadusest. Näiteks, kellelgi on vajadus kuskil teed või maanteed projekteerida. Eestis on selleks üldjuhul Maanteeamet. Täna on ka enamustesse Maanteeameti hangetesse sisse kirjutatud, et projekt peab olema visualiseeritud.
Projekteerija teeb projekti valmis ning siis on minu kord teha sellest virtuaalne mudel. Teen sellest video, võib-olla ka mõned pildid ja nii see käib. Lõpuks jõuab ta otsapidi Maanteeametisse tagasi, kus kasutatakse visualiseeringuid projekti esitlemisel ja arutelude käigus.
Minu töövaldkond jääb hoonest väljapoole, üldiselt teede juures, eks ma olen neid hooneid ka visualiseerinud, aga see pole põhiline. Olen teinud ka detailplaneeringuid, üks väga lahe projekt oli päikesepark Märjamaale, millel on konkreetne visioon olemas.
Sealt ilmneb ka küsimus, kui selline, et miks visuaali üldse vaja on? Eks ikka selleks, et kontseptsiooni selgitada. Kui sul on ainult paber, siis see ei kõneta. Kui sul on vaja investorile, avalikkusele või koostööpartneritele selgitada oma visiooni projektist, mis seal on, siis 3D-st ei ole midagi paremat.
Teede projektidega on samamoodi, et tavaline inimene ei suuda joonist lugeda. Minu arvates peaks 3D mudeli loomine kohustuslik olema – täna on mudeli koostamine ikkagi valdavalt soovituslik ja ei ole veel oma õiget kohta leidnud.
Mis oli esimene tee, mille sa visualiseerisid?
Vaida-Aruvalla teelõik. Sinna tuli sellel ajal üsna haruldane jalakäijate sild, mis tänaseks korra maha võetud ja sai nüüd siis uuesti püsti pandud. Sel hetkel oli ikka ulme tegelikult. Üks asi on see, kui tehakse 2D-s joonised ja projekt, kus on plaanid ja muu – aga kui sa 3D-s seda näed, seda mastaapi ja kuidas konkreetne objekt sinna keskkonda istub, see on ikka teine asi.
Tol hetkel tegime koostööd norrakatega, kus see sild päriselt 3D-sse mudeldati, isegi sealt tuli kommentaar, et “mida te kõike puidust ei tee.” Ma mõtlesin küll, et tahaks näha, millal see valmis tehakse. Aga läks aasta ning oligi valmis, alles visualiseerisin ja juba oli püsti.
Mis on kõige suurem projekt, mis sa teinud oled?
Ma ei usu, kuigi never say never, et ma veel midagi nii suurt, kui Rail Balticu projekt on, visualiseerida saan. Mul oli au olla seal partner ja visualiseerida Rail Balticu trassi, mis on ca 200km läbi Eesti.
Kogu sellest projektist sai tehtud 8 suurt mudelit, mille puhul on jällegi küsimus eesmärgis, milleks neid mudeleid tehakse. Mina olen seisukohal, et projekteerija sai sellest kõige rohkem. Tema sai oma projekti analüüsida, kuidas see keskkonda istub, aga tavainimese silma jaoks ei pruugi see võib-olla kõige parem lahendus olla.
Töö maht oli pool aastat või rohkem. Ülisuur informatsioon, mis sinna sisestati, metsaalad maa-ametist, kõikvõimalikud piirid, muinsuskaitsemärgid, puurkaevud, detailplaneeringud, seda mahtu on väga raske hoomata. Ei olnud selline projekt, et visualiseeri ainult kaks teerada. See oli ikka päris vinge.
Iseenesest on huvitavam visualiseerida mingit projekti 2-3 nädalat ja kohe näha ka tulemust, kui 5-6 kuud sellist pidevas muutumises olevat natuke hoomamatut asja teha. Mudelis oli sadu kilomeetreid raudteed, mis pole ka hullult põnev, et kuskilt metsa vahelt läheb mingi jutt läbi.
Oluline on aga see, et kelle maalt ta läbi läheb, mis ristumised seal on, neid asju on vaja näha. Mudel on selle jaoks ülihea, vaatad kilomeetri kõrgusele piltlikult, kas see tee, või sild, või viadukt, mis seal läheb – kas see ikka sobib keskkonda, kas ta ristub kellegi kinnistuga, kuhu ta edasi läheb jne.
Mulle meeldib see, mis ma teen, aga eks tahaks ise ka väikeseid väljakutseid, seetõttu otsingi pidevalt ekspordivõimalusi, kaua sa seda tasast maad ikka visualiseerid. Vaadates Norra projekte, mida seal visualiseeritakse, siis see maastik ja teede ning sildade projektid tunduvad väga väljakutsete rohked.
Kuidas te seda Rail Balticu infomahtu haldasite?
Rail Balticu projekteerimisega tegeles Reaalprojekt. Ma julgen öelda, et Reaalprojekt on väga punktuaalne ja tänu sellele oli kõike võimalik hallata.
Üks asi on see, mis projekteerija edastab, teine on see info, mis tuleb maa-ametist, mis on ka tegelikult süstematiseeritud, kõigil oli eeltöö korralikult tehtud. See oli elav protsess. Projekteerija saab mudeli tagasi, lendab seal ringi, vaatab ristumised ja asjad üle, saadab uuesti tagasi.
Milliste tehniliste vahenditega töö käib?
Eesti oludes leiab teede projekteerimisel kõige enam kasutust Civil 3D tarkvara, aga on ka alternatiive. Ilmselt on ka vanakooli tüüpe, kes teevad asja AutoCAD-is valmis.
Koolitusel imetlen AutoCAD-i kasutajate nägusid, kui nad näevad, kui lihtne on tegelikult mingeid x-asju teha, kui lihtsad on töövahendid. Põhiaur ja töö läheb ju selliste pisikeste asjade peale.
Koolituste juurde tulles, siis-
Koolituste puhul olen aastaid rääkinud inimestele, et CAD-i koolitus on minu arvates praktiline koolitus, olgu programmiks siis, AutoCAD, Civil3D, Revit või mis iganes. Sa maksad X summa raha, kulutad päeva või kaks enda ajast. See ei tähenda, et sa saad tarkvara selgeks, aga sa saad teda, mida on võimalik teha. Sa oskad otsida, sa tead, et selline asi on olemas ja iga järgmine päev hoiad sa võib-olla 10-20 minutit oma ajast kokku, kui sellega igapäevaselt tegeleda. See on nii lihtne matemaatika, korruta ära, kaua läheb aega, et see 100, 200 või 500 eurot sulle tagasi tuleks. Niimoodi muidugi kahjuks ei mõelda.
Kuna ma olen Civil-it ikkagi aastaid müünud, aastaid koolitanud, siis selle töö käigus erinevate erialade inimestega suheldes, kes seda kasutavad, pean ma ennast kogu aeg täiendama. Kui midagi koolitad, õpid tarkvara rohkem ära, kui keegi, kes hakkab sellest ainult mingit osa kasutama. Kindlasti ei kasuta keegi mingist tarkvarast kõike, kui teid projekteerid, siis eriti geodeesia asjadega otseselt kokku ei puutu. Koolitades tuleb aga endale enamus tarkvarast selgeks teha.
Täna ma julgen öelda, et Eestis on kindlasti selliseid kasutajaid, kes on oluliselt kobedamad kui mina, aga kasutamise ning tarkuse edasi andmise koha pealt on nad erineval tasemel ning mina olen sõltumatu. Kui sa oled projekteerija, siis sa ei taha võib-olla oma konkurenti alati õpetada.
Sa pooldad siis ikkagi koolitusi, mitte iseõppimist?
Muidugi. Aga noh, alati on kõik kinni miljonis asjas, kui sul vahendeid ei ole, siis sa pead ise õppima, pole midagi teha. Aga kui sul on ettevõtte poolt vahendid olemas, siis on mõtteküsimus, kas tahad hoida töötajat tööl öeldes talle, et õpi ise? Inimesi on erinevaid, mõni teeb kaheksast viieni tööd ja viiest kaheteistkümneni täiendab ennast, kasutab Youtube-i või mingit teist keskkonda. Enamus inimesi ei ole muidugi iseõppijad, nii lihtne on helistada kellelegi ja küsida, et ou, kuidas see käib.
Kui käid koolitusel ära, saad teada, mis asjad on võimalikud, tead mida otsida, tead mida küsida.
Keda ootate koolitusele?
Neid, kes kasutavad olemasolevat tarkvara mittesihtotstarbeliselt. Kui sul on olemas Civil3D tarkvara ning kasutad seda nagu AutoCAD LT-d, siis milleks.
Mõnel inimesel tekib vajadus koolituseks, kui koostööpartner nõuab talt seda. Tahab näiteks saada kommunikatsioone 3D-s, mingis teatud keskkonnas, tavaliselt Civilis. Siis tuleb mängu olukord, et läheb kiireks, sest inimesed ei ole valmistunud selleks. Nad pole teinud eelnevalt kümmet projekti, nad ei tea, kuidas asjad käivad. Selliseid olukordi on ette tulnud, parem oleks neid muidugi vältida.