Revitiga tehnosüsteeme projekteerides saab arvestada konstruktiivse ja arhitektuurse lahendusega juba varakult koordineerides osamudelit juba enne koondmudelisse lisamist.
Vaata Revit tehnosüsteemide baaskursust
Ehitustööde tõhusaks, murevabaks ja kuluefektiivseks kulgemiseks tuleb juba projekteerimisprotsessis lahendada hoone kõik tehnilised osad selliselt, et lisaks konstruktiivsele püsivusele ja arhitektuursele esinduslikkusele oleks tagatud ruum hoone tehnosüsteemide paigaldamiseks ja teenindamiseks. Seega tuleb projekteerimisprotsessi käigus koordineerida hoone eri osi ja tehnosüsteeme selliselt, et lahendatud oleks ristumised ning ehitusplatsile liigub info, mis on täielikus kooskõlas.
Kas koondmudeli kasutamisest koordineerimiseks piisab?
Tsentraalne tööriist selles protsessis on hoone koondmudel, mida protsessi käigus BIM-koordinaatori eestvedamisel uuendatakse ja täiendatakse. Mudelit itereeritakse praktiliselt nii kaua, kuni hoone ka reaalselt valmis ehitatud on. Perfektselt koordineeritud koondmudel tuleneb aga sama perfektselt koordineeritud osamudelitest. Osamudelid on oma sisult distsipliinile vastavad hoone osad (arhitektuur, konstruktsioon, erinevad tehnosüsteemid), mida iga eriala insener tihtipeale valmistab endale sobivas tarkvaras. Problemaatiliseks osutub aga reeglina see, et projekteerimise hetkel pole kohe näha erinevaid hoone konstruktsiooni elemente ega teisi tehnovõrke. Ei ole võimalik mõõta kaugusi konkreetsetest seintest, põrandates, lagedest või muudest vajalikest elementidest ning lähtutakse suures plaanis paika pandud korruste kõrgustest ja mõõtudest. Lõpptulemust, mis eraldi osamudelis tehtud tööst välja tuleb, nähakse alles koondmudelist peale oma osamudeli uuendamist. See aga tähendab väga palju IFC-de eksportimist ja pärsib projekteerija töö efektiivsust ning kiirust.
Korrektselt projekteeritud ja koordineeritud hoone osad on eelduseks probleemideta ehitusprotsessile.
Kuidas koordineerida tehnosüsteemide osamudelit enne koondmudeli koostamist?
Et saavutada maksimaalset koordineerituse taset peaks juba osamudelite loomise hetkel olema võimalik tehnosüsteemide inseneril näha, kus asuvad konstruktsioonid, millised on arhitektuursed lahendused ja kui palju on ruumi tarvis. Nii on võimalik täpselt mahutada ära hoone tehnosüsteemid ning tagada vajalik kaugus konstruktsioonidest. Samamoodi on tehnosüsteemide inseneril võimalik avade tegemisel näha, kus asuvad seinte sees olevad armatuurid, rangid või kust on võimalik toru suunata läbi õõnespaneeli õõnte. Kui konstruktsioonidega on probleemid lahendatud, siis saab operatiivselt kontrollida ka süsteemide paiknemist ruumis, paiknemist teiste süsteemide suhtes ja samal ajal ka vältida akende või uste ette sattumist. Lisaks saab kohe Revitis teha ka individuaalselt automaatset kokkupõrkekontrolli.
Radiaatoriühenduse ja magistraali kulgemise kontroll hoone konstruktsioonide suhtes nii 3D kui plaanivaates.
Kõike seda on võimalik teha kasutades tehnosüsteemide projekteerimiseks Revit tarkvara, millega saab originaaltarkvaras koordineerida osamudelit juba enne koondmudelisse lisamist, vaadeldes seda kas plaani, lõike või 3D vaadetes. Näidet töövõtetest võib näha CadGroup Australia youtube-i videost:
Nagu on näha, siis sisuliselt on võimalik töötada reaalses hoones, kus on projekteerijale näha kõik selle hoone osad ja süsteemid. Selline töötamise viis tagab oluliselt parema koordineerituse taseme, efektiivsuse, kiiruse ning kvaliteedi.
Kui soovid samuti enda tööviljakust viia uuele tasemele, siis vaata videot, loe Autodeski infovaramust lähemalt Revitiga tehnosüsteemide modelleerimisest ja koostööst Reviti mudeliga ning osale Usesofti Revit MEP koolitustel, kus KVVK insener ja Autodeski poolt sertifitseeritud Revit MEP koolitaja Karli Aau õpetab kolme päeva jooksul vajalikke baasteadmisi kütte-, ventilatsiooni- ja vesi-kanalisatsiooni süsteemide projekteerimiseks. Kohtumiseni kursusel!
Karli Aau
Autodeski poolt atesteeritud instruktor ja Revit MEP spetsialist
Karlil on veemajanduse valdkonna magistrikraad Aalborgi Ülikoolist ja kütte ja ventilatsiooni valdkonna magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolist. Oma BIM teekonda alustas ta modelleerijana Eesti-Kanada firmas Ehvert Mission Critical, kust sai esimese praktilise kogemuse 3D mudelis tehnovõrkude projekteerimises. Alates 2015 aastast liitus ta Novarc Group AS-ga, kus tegeles inseneri/BIM-koordinaatoriga ning sama ametiga jätkas alates 2018a. Endover KVB-s. Tänasel päeval töötab ta Infragate Eesti AS-is KVJVK inseneri/BIM-koordinaatorina. Tema põhifookus on endiselt tehnosüsteemidel.