Kadri Maikov on Autodeski tarkvara ametlikult tunnustatud instruktor Usesofti koolituskeskuses, kus ta õpetab kasutama AutoCAD tarkvara.
Kadril on Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuri erialal värske doktorikraad. Kadri on maastikuarhitektuuri eriala lektor, annab loenguid nii Eestis kui Soome ülikoolis HAMK (University of Applied Sciences). Tema kuulub mitmesse peamiselt maastikukujundusega tegelevasse liitu ning kirjutab aktiivselt poplaarteaduslikel kui teaduslikel teemadel.
Vaata AutoCAD 2D + 3D komplektkursust Tartus Vaata haljastajate kursust
Mis on sinu tegevusvaldkonnaks?
Ma tegelen väga mitme valdkonnaga, aga enamuses tegelen AutoCAD-i koolitustega.
Kust tuli mõte hakata koolitusi andma?
See mõte ei tulnud tegelikult üldsegi minu poolt, elu juhatas mind koolitusteni. Mina olin kolmandal kursusel Erasmus programmiga Soomes HAMKis õppimas, sellel ajal ei olnud Maaülikoolis meil tol ajal arvutitest midagi, tegime siis kõike käsitsi. Selle aastaga, mis ma Soomes õppisin, võtsin kõiki erialaaineid ning tegin iga kursusega kaasa kujundusprojekte. Eestisse tulin tagasi juba päris suure portfolioga. Kui maandusin taas Maaülikoolis õpingutesse, pandi mind fakti ette, et ole hea, siin on meie programmid, siin on arvutiklass, hakka tegema koolitusi.
Meil oli sel ajal ühes nurgataguses ruumis 3 arvutit, sinna osteti litsentsid sisse ja kohe läks asi ilusasti töösse. Mind pandi proovile, alguses oma tudengite peal, seejärel täiskasvanud õppijatega. Kõige tugevama koolituse ja tagasiside saad just viimastelt, et kui saad klassi ees hakkama just selle andragoogika poolega, siis võid kõike teha!
Mis eriala sa õppisid?
Maastikuarhitektuuri.
Seal kasutatakse samuti kõige juures AutoCAD-i?
Põhimõtteliselt küll. Omavahel eristatakse planeeringud ja kujundused, planeeringud on ainult AutoCAD-i peal. Vahepeal rakendati ka Microstationit. Kujunduse poolel, oled sa siis maastikuarhitekt või -disainer, kasutatakse Eestis ka VectorWorksi programmi. Siin on eriala töövahendid natuke erinevad. Ise olen ma teinud koolitusi nii Microstationis, AutoCADis kui VectorWorksis , saan neid kõiki ilusasti võrrelda, tuua välja nende häid ja halbu külgi.
Milliste tehniliste vahenditega asi Maaülikoolis pihta hakkas?
Esimene oligi VectorWorks. Mõned aastad hiljem, üsna kiiresti avastati, et terve maailm kasutab AutoCAD-i, et mida teie siin õpetate? Tänaseks on jälle VectorWorks meie osakonda tagasi jõudnud.
Kas töötad ka maastikuarhitektuuri erialal või tegeled ainult koolitamisega?
Ma olen arendanud nii enda akadeemilist karjääri, kui samal ajal teinud ka eratöid. Kõige enam meeldib mulle teadusjuhtumeid lahendada.
Mis on kõige huvitavam maastikuarhitektuurialane projekt, millega tegelenud oled?
Kuna ma tegelen tervendavate maastikega, siis huvitab mind kõik see, mis on seotud maastike ja inimese keskkonnapsühholoogilise mõjutamisega. Hetkel on kõige põnevamaks projektiks, ülikooli ja Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskuse vaheline koostöö, aiaprojekti ja roheteraapia programmi loomine.
Mida tähendab tervendav maastik?
Maastik, mis on teatud näidustustega inimestele, mis mõjutab kasutajat teatud aja perioodil teatud tegevusi tehes.
Kui saadakse teada inimese diagnoos, siis uuritakse kellega tegu on. Seejärel vaadatakse, mis aiateraapiat kasutada ja nende valikute järgi hakatakse aeda kujundama teadusteooriaid kasutades. Üheks nendeks on maastikukarakteristikud. Tagantjärele saab vaadata, kas kõik toimib nii nagu oli mõeldud. See olekski üks tervendava maastiku olemus.
Kui pikalt sa koolitusi oled andnud?
Kogu aeg, alates aastast 1999. Autodeski ametlik koolitaja Usesoftis olen alates 2008. aastast. Põhitöökohaga olen Eesti Maaülikoolis, seal kaitsesin ka oma doktoritöö.
Millest su doktoritöö oli?
Tervendavatest maastikest aiamõõtkavas, parkidest pargimõõtkavas ja metsamaastikest. Ma hindasin maastikke tervendavate teooriate ja mõõdikute alusel. Eestlasele on Eesti pargid ja metsad tegelikult üsna südamelähedane teema.
Kas tervendavad maastikud on Põhjamaades või Euroopas tuntud valdkond?
Ta on hästi avastatud vana teema, sellega hakati teaduslikult aktiivselt tegelema kuskil 15 aastat tagasi, Euroopas tekkisid sellised suuremad erinevate valdkondade COST teadusvõrgustikud. Läbi on tehtud väga erinevaid teadussuuna etappe. Alguses tuletati kõik meelde, mis Vana-Kreekas oli ja iga teadlane püüdis sinna ajalooritta midagi lisada. Kuna sellise arendamisega väga kaugele ei jõutud, hakati ’salaami viilutamist’ tegema, võeti üks konkreetne sihtgrupp, üks teema, üks valdkond ja räägiti väga kitsalt teema läbi. Nüüd saamegi rääkida Alzheimeri aedadest või hospiitsi aedadest ja anda sihtgrupile nõu, tuge ning soovitusi.
Missugune on Alzheimeri aed?
Alzheimeri aias on jalgteede võrgustik loodud ringi põhimõttel, et kui lähed majast välja, siis teekond toob sind ukseni tagasi. Siin ei ole võimalik kuidagi ära kaduda. Kindlasti on teekonna peal ka teatud kiirteed, need on otseteed, mis toovad kasutaja kohe ukseni tagasi, juhul kui on vaja tualetis käia. Vahepeal unustab inimene lihtsalt ära, kes ja kus ta on, siis ei lähe ta kuhugile ekslema, tegemist on suletud aedadega. Sellises aias kasutatakse hästi palju riigisümboolikat, muidu ei mäleta inimene, kas ta on ameeriklane, inglane või eestlane. Ameerikas kasutatakse ameerika lippe ja postkaste, inimesel jääb alati seos riigi ja maaga alles.
Tulles nüüd koolituste juurde tagasi, kas aastate jooksul on õpilased jäänud iseloomult samaks või on nad ajaga muutunud?
Kõik õpilased on erinevad. Väga erinev on õpetada inimest, kes tuleb põhikoolist või seda, kes tuleb firma kaudu õppima. Tavakoolitused, mida pakutakse algkursuse või põhikursusena nii 3D-s või vastavalt erialapaneelile, need peavad kõikidele õppijatele sobima. Üldiselt võib öelda, et õppija on nõudlikum ja praktilisem.
Kui palju oled aastate jooksul inimesi ära koolitanud?
Ma ühel aktiivsemal aastal lugesin, et uusi tudengeid on aastas umbes 300, aga peast ei oska küll ühtegi numbrit öelda kui palju neid aastate jooksul kokku on olnud.
Kas kõik tudengid õpivad Maaülikoolis sinu juures CAD-i?
Maastikuarhitektid õpivad minu juures. Üle-ülikoolilise vabaainena on käinud minu juures tehnotroonikud, siis aianduse ja veemajanduse tudengid.
Kas Maaülikoolis on eesmärk selline, et üliõpilased õpiksid täiesti ise või siis saavad mingisuguses mahus kursuse mingisuguste teemadega läbitud ning õpiksid siis ise edasi?
Meil on sama probleem nagu kõikides koolides, et CAD joonestamise õppimine on viidud niivõrd väikese mahu peale kui võimalik. Õnneks on võimalik õppida juurde vabaainena. Ma käin seal üsna intensiivselt kõik läbi, mida peab teadma A kuni Zni. Kuna CAD-i õpe on selline nagu keeleõpe, mida peaks saama kogu aeg, iga projekti juures erimoodulina, siis on ta jaotatud väikeste mahtudega sügis- ja kevadpoolaasta vahel. Kokkuvõttes võiks öelda, et õppija peaks oma teadmisi kogu aeg rakendama.
Millised on maastikuarhitektuuris olulised erialased CAD-i oskused?
Kui põhitõed on selged, saab minna eriala oskuste juurde. Selle jaoks on tehtud näiteks Usesoftis eraldi kursus haljastajatele ja enda tudengitele õppemoodulid kevadpoolaastal Siin on eeskujuks võetud maastikuarhitektuuri eriala praegustest top 5 ülikoolidest Euroopas need võtted, mida nemad seal õpetavad.
Kasutusel on kesktaseme joonestaja tingmärgid ja võtted – siin saab kiiresti allee mööda rannikut jooksma panna, teatud vahega, nii nagu tuleks sinna puid istutada. Samamoodi, kuna nende projektidega käib kaasas väga palju jooniseid, kõik see informatsioon on ühe ja sama maakoha kohta, siis ma ei joonista neid jooniseid ühekaupa läbi, vaid teen ühe tingmärgi läbi mitme kihi mida erineval joonisel kuvada. Nii saab väga suurte andmemahtudega kiiresti ja funktsionaalselt töötada.
Tänapäeval tahetakse väga kiiresti CAD-ist üle astuda, et kaob ära eesmärk iseenesest. Võetakse aluskaart ette, joonistatakse 3 lisa joont ning juba minnakse Photoshopi, kus teostatakse visualiseerimist. See pilt näeb selline vesivärvides välja ja sobib kunstiraamatusse, aga AutoCAD-i eesmärk ei ole ainult joonestamine, et vanasti tehti jooni hariliku pliiatsiga paberile, nüüd teed seda joone töövahendiga. Tegemist on digitaalselt väga intelligentse töövahendiga mis räägib, ’kes ta on’ ja ’kust ta tuleb’. Ma saan selle materjaliga, mida joonestan, ilusasti suhelda, ma saan sealt kätte mahud. Ma pean andma projektide kõrvale nii eksplikatsiooni kui ka kalkulatsiooni – pindalad ja mahud loen ma AutoCAD-ist.
Kas praegu kasutatakse rohkem 2D või 3D disaini?
Ikka mõlemat. Igas projektis on kohustuslikud kaks perspektiivvaadet lisaks joonistele. Ülikooli lähenemine on üldiselt see, et võetakse eriala hästi laiahaardeliselt, hõlmatakse võimalikult kõike ning pärast tuleb need pisikesed pusletükid nii väikeses kui ka suures mõõtkavas enda jaoks kokku panna.
CAD-is jõuab mudelini, sealt läheb tee edasi näiteks visualiseerimisprogrammi Artlantis, kus ma lisan tekstuurid ning varjud peale, siis renderdan. Tulemuseks on seeriafotod projekti erinevatest ilmakaartest või väikesed videod.
Tegelikult on praegu trend, et püütakse asju kohe teha 3D-s, kus 2D jäetakse vahele. Kui viimasel Tartu 3D-kursusel ütlesin, et teeme polyline’i, anname kõrguse, siis tõusis üks käsi ja küsiti, et kuidas seda polyline’itehakse? Kui ei ole 2D-d näinud, siis ei saa 3D enam aru. Siin ei soovita ma õppeprotsessis midagi vahele jätta.
Keda ootad oma koolitusele?
Ootan kõiki, kellel seda töövahendit vaja oleks. Minu unelmate õppija on selline, kes tunneb oma eriala ning teab vormistamise EVS-i. Vanuseliselt oleks ideaalne tegeleda magistrantidega, sest nad suudavad sellel ajaperioodil endast kõik anda.
Igal erialal on ju oma projekteerimise standardid, kuidas tuleb oma projekte vormistada. Seal on täpselt ülesse kirjutatud, milline peab olema failinimi, kas ta on põhiprojekt, eskiisprojekt või tööprojekt ja nii edasi. See on informatsioon, mida mina CAD-kursusel anda ei saa. Mina ei tea, kuidas peab veemajandaja täpselt oma dokumendiga talitama, aga ideaalne tudeng seda teab. Mina saan talle näidata, kuidas ta seda teha saab.
Kui on valida iseõppimine ja koolitused, siis pooldaksid koolitusi?
Alati on võimalik teha ümber nurga ja väga suure närvi- ja ajakuluga. Mina, koolitajana, mudeldan isiklikult kõik variandid ette. Iga inimene mõtleb omal moel, kuidas jõuda punktist A punkti Z. Mina näitan kolm varianti ette kuidas joonestatakse, ta proovib minu juures need kõik läbi ning valib ühe variandi, mis talle sobib. Mina arvan, et see on aja ja raha kokkuhoid kõigile.
Mõned ütlevad, et hästi õpib ka läbi vigade.
Jah, kui on tegemist uue asjaga, mida ei ole veel koolitusse pandud, siis peadki sellega silmitsi seisma ja polegi muud varianti. Igapäevased tööülesanded on ju niigi komplitseeritud.
Räägi veel Usesoftis toimuvast haljastajatele mõeldud CAD-i kursusest, mis on seal eripärast?
Seal ma õpetan kesktaseme joonestajale erialaseid töövõtteid. Näiteks, kuidas näidata muru – selleks on kolm erinevat varianti, kas kasutad hatchi, punktüksuseid või muud, valik oleneb eriala õpetaja koolkonnaesindajast. Eraaia puhul on vaja muru niimoodi täpitada, et see, mis on muruplatsi ääres, peenra vastas, täpitatakse tihedalt, aga muruplatsi keskel läheb täpitamine hõredamaks. Seda saab edukalt teha AutoCAD-i punktüksustega, see lisab joonistesse isikupära, et see ei ole lihtsalt viirutus, mille puhul näeb joonis väga tehniline välja. Nii nagu käsitsi kirjutades tekib käekiri, tekib ka joonestamisel oma käekiri.
Siis needsamad tingmärgid, mis igatpidi läbi jooksevad – ma teen ühe tingmärgi seitsme erineva kihiga kus ta näeb igal joonisel erinev välja. Joonise alusel saan ka mahte välja lugeda – tingmärke tükiarvuna, polyline’i jooksva meetrina, pindalasid ruutmeetrites.. Siis näitan linnaehituslikke lispe ehk siis erialal vajalikke kiirkäske.
Lisaks õpetan dokumentide omavahelisi seoseid ja failide haldamist. Mina mudeldan näidisfailide peal kõik läbi, mida erialaliselt ette tuleb, siis saab igaüks enda loomingut näidata. Kõiki asju räägin väga lihtsas keeles, nii et kõik aru saaksid.
Vaata AutoCAD 2D + 3D komplektkursust Tartus Vaata haljastajate kursust