Usesoft, Autodeski ametlik koolituskeskus Eestis, avab 2016 aasta sügisel BIM Akadeemia.
Räägime projekti taustast Ülari Mõttusega, kes on 7 aastat töötanud Riigi Kinnisvara AS’is BIM projektide koordinaatorina, nõustab hetkel ehitus- ja projekteerimisfirmasid BIM projektide juhtimisel ning on BIM Akadeemia projekti vedajaks.
Mis on BIM?
Mõni võib öelda, et see on tööriist, tehnoloogia või vahend. Projekteerijate jaoks on BIM osa arengust – alustasid pliiatsi ja paberiga, jätkasid joonestamisega arvutis ehk CAD-iga ja nüüd on jõutud BIM-ini. Minu arvates on BIM lähenemine. Lähenemine ehitusinfole, mida ei tohiks vaadata kui ainult mudelit või modelleerimist. BIM Akadeemia koolitussarjas ei taha me keskenduda ehitustehnilistele või insenerteadmistele, vaid info juhtimisele läbi mudelite.
BIM on siis ehitusinfo juhtimiseks, koordineerimiseks?
Pigem on ta jah, infohulga juhtimiseks. Ei tohiks peatuda mudeli juures, mida sa 3D-na näed. Vaatad, et on ilus 3D mudel, mida võid keerutada, jagada. Aga tegelikult on selles mudelis sees ka mõõdud, nimetused, mis materjalidest asjad tehtud on ja nii edasi. Kui räägitakse info juhtimisest, e-ehitamisest, siis on meil tegelikult kolm vaadet. Esiteks failid, siis andmed ja kolmandaks visuaal – see mida sa näed.
Kellele BIM-ist kasu on?
Riigi Kinnisvara AS’is nägin ma kasu juba seal, et kui tekkisid esimesed 3D mudelid, siis otsustajad – juhatuse liikmed, poliitikud, nägid, et “Ahah,” hoone hakkab meil olema selline. Kasu on tehnilistele inimestele, projektijuhtidele – mudelile toetudes saab teha esimesed analüüsid.
Näiteks, meil oli büroohoone. Projekteerija pakkus välja, et paneks torud jooksma mööda välisperimeetrit. Teine variant oli, et torud lähevad täpselt hoone keskelt, siis kahele poole laiali. Tegin kiired arvutused, täpseid numbreid ei mäleta, aga sisuliselt tuli mööda välisperimeetrit mitu kilomeetrit rohkem torusid. Aga jah, projekteerija käis koosolekul mõtte välja, sain sealsamas mudeli baasil mõõtmised teha, ja öelda, et kuulge, nii ei ole mõistlik.
Projekteerijad näevad ära hoone erinevate lahenduste mahud. Saavad kontrollida, et ei olda teiste erialade projekteerijatega konfliktis. Kindlasti on kasu ehitajatele – näiteks Merko ehituslogistika on täna täielikult mudelite peale ehitatud. Haldajate juurde minnes, Riigi Kinnisvaras saime mudeleid juba proovida, oli näha kasu, kui haldur ruumide haldusinfole läbi tarkvara põhimõtteliselt sõrmenipsuga ligi pääses. Ka olemasolevaid hooneid on üles skänneeritud ja siis neist omakorda mudeleid loodud, et aru saada, millega on tegemist. Nii lammutamise kui ka rajamise võtmes. Näiteks EKA uus hoone, sokivabrik, kõik skänneeriti üles, loodi sellest mudelid ja hakati selle baasil uut projekteerima.
BIM-i eelised praegu kasutatavate meetodite ees on siis mitme eriala ühine koostöö?
Probleeme saab lihtsamalt ära lahendada. Kõik saavad aru, kes millest räägib. Üks konstruktsioonide projekteerija tahtis ühes keldris laiendada kolme tala. See tähendas seda, et ventilatsioonitorud enam sinna ei mahtunud, ventilatsioon tuli ümber projekteerida. See tuleb tänu mudelile kohe välja, joonistele peale vaadates tundus algselt kõik klappivat.
Kui levinud on BIM-i rakendamine Eestis?
BIM on Eestis väga levinud. Aga peamiselt nn. “Lonely” BIM. Võib-olla ütleme parem BM, et on hoone mudel, aga infot pole. Arhitekt teeb oma mudeli, aga annab välja joonised. Sama teevad ka konstruktsioonide projekteerijad ja ka teiste hoone osade projekteerijad. See, mida me üritame BIM Akadeemias õpetada, ongi see, et igaüks peab oma erialal talitama nii, et neid mudeleid oleks võimalik kokku tõsta.
Põhikasu on ikkagi siis selle ühe mudeli jagamisel, see ei ole levinud?
Probleem ongi selles, et seda pole õpetatud tervikuna. Igaüks valdab oma distsipliini, oma keelt ja omavahel ei suhelda, mudeleid ei jagata, seda isegi kardetakse. Ma ühele projekteerijale ütlesin, et sinu käest ei ole küll BIM-i tellitud, aga äkki annad siiski ehitajale mudeli välja, et tal oleks võimalik näha, kus need konfliktsed kohad on.
Teiste pooltega ei suhelda, ei teata, mida oodatakse ja mida ise teisele poolele öelda. Tehakse erinevad mudelid, kasutades väga erinevat tarkvara, aga tuleb näha tervikpilti, seda tuleb suuta kokku tõsta. Selleks, et koondmudelid klapiksid, peab iga eriala teadma, mida teised ootavad ja mida nad saavad ise teisele välja anda.
Kas on olemas ka mingi standard, mis kirjeldab kuidas kõik osapooled peaksid oma tööd tegema, et need mudelid oleksid kokku tõstetavad?
Juhendid on olemas. COBIM. COBIM on soomlaste rahvuslik kokkulepe, mis võeti kasutusele aastal 2012. Meie saime selle standardkeskuse juhendmaterjaliks ca 2014. COBIM-ist oleme küll rääkinud seminaridel, aga siiani pole selle baasil süstemaatilist koolitust tehtud.
COBIM ei kirjelda, mis on ilus arhitektuur või mis on õige insenertehniline lahendus, kui jämedad mingid torud peaksid olema, seda te õpite koolis. COBIM kirjeldab kuidas mudeleid koostada, ühte mudelisse kokku tõsta, mida vaadata ja kontrollida, kuidas mudeleid kasutada ka ehitamisel, haldamisel ja järelvalves.
Koolitussari “BIM akadeemia” on siis koostatud COBIM-i baasil?
Jah, koolitus on kokku pandud COBIM-i baasil. Esimeses osas räägitakse üldiselt BIM-ist, kus me sellega Eestis oleme ja mis see mudelprojekteerimine ikkagi on. Edasi tuleb arhitektuur, konstruktsioon, tehnosüsteemid – ventilatsioon, vesi, elekter. Siis kvaliteedikontroll, tehnosüsteemide analüüs – kuidas saada kliima mõistes hea hoone. Näitame, kuidas mudelit nendel analüüsidel ära kasutada. Seejärel räägitakse ehitamisest ja haldamisest. Kokku tuleb 8 moodulit, loogiliselt üles ehitatud, üks moodul nädalas, kokku kaheksa nädalat.
Kes on BIM Akadeemia lektoriteks?
Akadeemia lektoriteks on erinevate valdkondade praktiseerivad spetsialistid.
Koolitusprojekti vedajateks ja teema sisse juhatajateks oleme mina ja Aivars Alt. Aivars on erialalt insener, tehnikakõrgkooli lektor ja BIM on olnud aastaid üks tema peamistest teemadest.
Marko Sula, kelle kogemused on seotud planeeringute koostamise korraldamisega, räägib ka projekteerimisest ja projektijuhtimisest. Olukorra kaardistamisest ja mudeli loomisest räägib Jüri Pärtna, kes on geodeedi taustaga. Ta on palju kokku puutunud ka laserskänneerimise ja punktipilvega.
Meelis Vanker räägib arhitektuuri poole pealt. Revitiga on Meelis teinud nii üksi kui meeskonnaga eramuid, kortermaju, büroohooneid, koole, multifunktsionaalseid hooneid, nendest väikseim on olnud 60 m² ja suurim 70 000 m². Lisaks on Meelis pikalt õpetanud ka Autodeski projekteerimistarkvara kasutajaid Usesofti koolituskeskuses.
Siim Saidla räägib konstruktsioonist ja kvaliteedikontrollist. Siim on tehnikakõrgkooli õppejõud ja praktiseeriv modelleerija, teeb ka punktipilvedest mudeleid.
Lektorina on meil veel Karli Aau, kes täna on Novark-is tehnosüsteemide projekteerija ning ta teeb seda BIM-i baasil. Samuti räägib meil Kaido Hanikat, kes on tegelenud ehituskonsultatsiooni- ning järelvalvega. Alan Väli Merkost räägib infomudeli kasutamisest ehitusel.
Erkki Seinre räägib tehnosüsteemidest ja energia analüüsist. Erkkil on magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolist kütte- ja ventilatsiooni erialal ning doktorikraad rohehoonete valdkonnas. Energiatõhususe ja KVJ spetsialistina on ta konsultant ja koostab simulatsioone arhitektuuri- ja inseneribüroos ESPLAN ning lisaks tegeleb BREEAM konsultatsioonidega enda firmas BuildingLabel OÜ.
Akadeemia korraldajaks ja koolituste läbiviijaks on Usesoft AS, Autodeski ametlik koolituskeskus Eestis. Nad on korraldanud Eestis projekteerimistarkvara kursuseid juba 25 aastat.
Kes on oodatud BIM Akadeemiasse?
Sisuliselt kõik, kes ehitussektoriga kokku puutuvad. Kõik võiksid aru saada, kuidas protsess käib. Me ei õpeta antud akadeemias mitte projekteerimist vaid mudelite käsitlemist. Ootame inimesi, kes tahavad ehitise mudeliga midagi teha ja selle lõpuks enda kasuks pöörata. Oodatud on ehituse projekti- ja objektijuhid, haldajad, kindlasti projekteerijad või projekteerimise projektijuhid ja ka arenduse projektijuhid.
Kas valdkondade spetsialistid peaksid tulema kuulama oma moodulit, või osalema terves Akadeemia töös?
Soovitaksin kõigil osaleda terves Akadeemia töös. Et haldaja saaks aru arhitektuurimudeli loomisest ja arhitekt saaks aru, et miks ta seda teeb ja miks haldajal seda vaja on. Mina soovitaks kogu sarja läbi käia. Muidu võtad siit ühe, sealt teise tüki ja terviklikku pilti ei saa. Täna me räägime siiski sellest infost, info juhtimisest ja suhtlusest. Suhtlus on BIM-i üks alustugesid.
Millal BIM Akadeemia pihta hakkab?
Esimene loeng on planeeritud juba 2016 oktoobri lõppu. Praeguseks on vaba 20 kohta. Soovitame ennast kohe kirja panna.